Kusagil maailmas 1950 aastal. Stuart on noormees, kes siseneb metroojaama, mis on täis postreid ja reklaame, millel ilutsemas kaunid naised ja mehed. Treppidest alla metroo sügavustesse minnes sukeldub ta järjest rohkem maailma, mida ta kontrollida ei suuda. Ta leiab end veidras olukorras, kus põgeneb läbi tühjade vagunite ja metroo labürindi, mis on täis sosinaid ja varje. Ta üritab pääseda teda jälgivatest kummituslikest nägudest postritel, raamidest, mis tahavad tõmmata teda endasse, et teha teda sama liikumatuks, kui pildid seintel – see on põgenemine iseenda eest.