Eesti keelesIn English


Elbert Tuganov


Tarmo Tederi artikkel (TMK 08 1999) Elbert Tuganovist tema memuaarteose Jalutuskik lbi sajandiphjal:

Eesti nukufilmi rajaja Elbert Tuganovi seikluslik veri on nnistatud teineteisest kahe kauge allikaga isa liinis prineb ta Osseetia aristokraatiast ja ema liinis mulgi talupoegade-ksitliste sugupuust. Tuganovi memuaarteos Jalutuskik lbi sajandi annab sisutiheda, kohati ksikasjalise ja tkati lelibiseva, kuid pidevalt pneva kirjandusliku autoportree kadestamisvrselt palju ninud ja vastuolulist elu elanud ausameelsest mehest.

Berliini piaastad

Soomeugrilase visa tkust ja Kaukaasia mgilase kirglikku avatust hendav Tuganovi (s 1920 Bakuus) karakter ja maailmavaateline hoiak kujunesid vlja aastatel 19271939 Berliinis, kus ta kolmeteistkmneaastase poisina ngi Hitlerit ja pruunsrklaste paraadi.
Saksamaal vene skautide liikumises osalenud, Berliini olmpiamngudel tlgina ja pisteliselt meelelahutuslikus elus ttanud ning lpuks koos gmnaasiumiharidusega ka korraliku kehakooli saanud noor Tuganov tunnistajaks Jungvolki, Hitlerjugendi, Bund Deutscher Mdeli, SA ja SS-i aktsioonidele. Alguses ppis ta Werner von Siemensi Reaalgmnaasiumis, kus oli suhteliselt palju juute, mille tttu kool suleti. Juutide mitmesugust represseerimist, kurikuulsat Kristallid, juudiride rstamist jms vgivalda ninud noormehes juurdus totalitarismivaenulik hoiak. Kuid ninud oma silmaga Adolf Hitleri vimu sndi Saksamaal ning mned aastad hiljem Eesti vgivaldset okupeerimist Jossif Stalini poolt, hakkasid noore inimese peas tekkima mtted ja vrdlused, kirjutab Tuganov (lk 5). Sndmused leidsid aset kega katsutavas lheduses, mitmed Tuganovi klassikaaslased ja tuttavad kadusid Berliinist, nagu ta kaasteenijad hiljem Eesti kaitsevestki. Enne sda lpetas ta range korraga Fichte gmnaasiumi, mille direktor kis ringi SA mundris ja kandis haakristi kisel.
Raamatust jb tugev mulje, et just metropol Berliin jttis isiksuse kujunemisse otsustava jlje. Saksa kord, kool ja tkus karastasid sitke Tuganovi karakterit ning igasugused meelelahutusliku ja sportliku kallakuga hsikondlik-poliitilised pisiliikumised lihvisid kohanemisvimelise noormehe seltskondlikkust.
Pealegi sai Tuganov sealt terveks eluks suhu perfektse saksa keele, mis olnud talle nii nnistuseks kui nuhtluseks. Aga jama tusis ka eesti keelest. Niteks 1936. aasta Berliini olmpiamngudel hakkasid Eesti delegatsiooni sportlased teda giidina nuhiks pelgama, sest mille muu prast ks sakslane kki nii puhast eesti keelt oskab! Tegelikult oli Tuganovil Eesti Vabariigi kodakondsus.
Berliinis leidis aset ka Elbert Tuganovi esimene kokkupuude animafilmiga. 1937. aastal Pariisi maailmanitusel kinud, leidis ta Berliini erastuudiotes td reklaam-joonisfilmi alal. Noorel mehel oli vaja taskuraha. Kmneliikmelisest ateljeest sai td ka koju kaasa vtta, noore Tuganovi lesandeks oli kanda valmis pliiatsijoonis tuiga tselluloidile. End tol ajal suureks Disney filmide austajaks pidav Tuganov mrgib: Korrektsust ja psivust, mida see t nudis, mul oli. (Lk 91.) Samas mnab Tuganov, et nende vikesi reklaamjoonisfilme, mida nidati kinos seansside vahel, ei saanud kunstilise lahenduse ja mastaapsuse poolest vrrelda Disney stuudio suurte filmidega, kuid kike tehti phimtteliselt tehniliselt samamoodi ja Tuganov sai joonisfilmitehnikaga pris hsti tuttavaks.

Tdi Lydia ja Lennart Meri

Tegelikult tahtis Tuganov prast Eesti sjaves teenimist Saksamaal arhitektiks ppida ja saabus prdelise 1939-nda suvel Tallinna. Kuid oma Berliini tdi Lydiat ngi Elbert alles kakskmmend kaheksa aastat hiljem.
1930-ndatel ppis Berliinis ja 1940-ndatel tundis sja ja Siberi maitset ka Lennart Meri (s 1929), kuid Tuganov ja Meri tutvusid alles 1960-ndatel Tallinnfilmis koos ttades.
Eesti sjavest MRP pakti tagajrjel Punaarmeesse llitatud seersant Tuganov ei psenud 1. juulil 1941 tsiviilellu. Sda viis ratsavelase Siberisse virelema, politrukkidega sitlema ja Eesti korpuse tagavarapolgus nooremleitnandina kaasa lohisema. Olnuks Tuganov puhaste paberitega poiss, vinuks temaga Velikije Luki all, Sinimgedes vi Srves palju hullemat juhtuda. NKVD kaevamine Tuganovi haruldast pritolu juurtes ja sobramine tema kmnete represseeritud sugulaste elukikudes ei suutnud kinnitada organite kahtlust, et mees on Saksa spioon. Nnda ji saatuse hoitud phapevalapsel ka Punaarmees hing sisse.

Tallinnfilm ja KGB

Oma snul kige viletsamat elu sai Tuganov tunda hoopis prast sda. Tallinnfilmis operaatoriabi ametis primitiivse tehnikaga kombineerinu entusiasm vaibus rutiini, multiplikatsiooniga stuudio ei tegelnud, filmikaamera vttevalmis seadmise, laadimise ja ige vntamiskiiruse sai Tuganov kiiresti ktte. Samas kiidab Tuganov stuudio direktorit Vladimir Parvelit intelligentseks, erudeeritud ja peene huumorimeelega meheks, kelle isiksus otsustas kik. (Lk 170.) Tuganov hakkas Konstantin Mrska ehitatud multipingil pealkirju filmima, 1946. aastal paiknes Tallinna Kinostuudio hes paviljoni-lao-garaazhi tpi lekuhjatud 200 ruutmeetrises ruumis. Direktor ja asetitja Arkadi Pessegov istusid eraldi toakestes. Tnu Parveli korduvatele eestkostetele Keskkomitees, vis varem Rootsi kuningat filminud Mrska 1946. aasta 1. maist jlle operaatorina tle hakata. Tuganov kiidab Mrska head silma ja tugevat kaadrikompositsiooni taju ning tunnistab: Ta on mulle mitu korda kinnitanud, et kike, isegi sitahunnikut, vib filmida nii, et see on ekraanil huvitav ja isegi ilus! (Lk 171172.)
Enda tolleaegsest elust mainib Tuganov: Palk oli minimaalne 500 rubla kuus, lisaks tlise toidukaart [- - -] Palgapeva eel olid otsas mlemad nii toit kui raha. Tuli vtta laenu. Teinekord oli asi nii hull, et hakkasin klastama tuttavaid. Midagi ikka pakuti, kas vi teed ja vileiba. (Lk 173.) 1948. aastal kohtub Elbert oma emaga, keda ta polnud vahepeal kakskmmend aastat ninud, aasta hiljem astub ta Kaarli kirikus abiellu. Prast Stalini surma ja Hrutovi sula algust vtab KGB Tuganoviga korduvalt kontakti ja kaasab ta oma mngudesse. Saksa keele laitmatu valdamise tttu rakendas KGB Tuganovit, kuid ta osutus n- pehmeks, inertseks, passiivseks ja viilivaks kaastliseks, kes kanti juba 1960-ndal agendina maha. Kuid uks vlissitudele jeti lahti, sest lihvitud Tuganov oli hea nidis ja tmbematerjal rahvusvahelistes seltskondades, kellel tuli silm ja krv peal hoida. Mnest epidoodist, nagu Vasja ja Mia vrbamisritus (lk 189191) vi Saksa filmimehed Tallinnas (lk 191193) kirjutab Tuganov ksikasjaliselt, mnest juhtumist aga kipub hoopis le hppama, rkimata detailidest.
Selgub, et tolleaegse tehnika piires oli Elbert Tuganov osav kombineeritud vtete teostaja, tema kte alt lendas le ekraani esimene filmitud nukogude sputnik (lk 197). Aastal 1957 toob aga juhus kui saatuse kuningas Tuganovi ellu suurema loomingulise prde. Ta vabaneb teiste tahtmiste titmisest, leiab saksakeelsest lasteraamatust (Palle ksi maailmas, taani kirjanik Jens Sigsgaard) idee ja teema ning hakkab iseseisvalt tegema esimest eesti nukufilmi Peetrikese unengu. Lplik amet kes! hiskab rezhissr tagantjrele. (Lk 198). Minule isiklikult oli see ainult jtk tle, mida olin teinud juba Berliinis paarkmmend aastat tagasi. Ma ei kavatsenud leiutada jalgratast, unistasin ainult iseseisvast tst, tunnistab Tuganov (lk 204). Tulidki esimesed filmid, osavtud festivalidest ja loogilise jrjena ka auhinnad. Mulle tundub, et kui mingid asjaolud oleksid Elbert Tuganovi suunanud tle teist laadi kollektiivi, oleks tast vinud saada sama edukas aatomipommi- vi raketimeister kui animarezhissr.
Kummatigi aga libiseb vanameister Tuganov oma rezhissritaastaist ja saavutusist kiiruga le. Teisalt eks knele tema 38 nukufilmi ja mitmed-setmed rahvusvahelistel animafilmifestivalidel saadud auhinnad iseenda eest. Tagantjrele paistab autorit rohkem rritavat omaaegne logiseva filmitehnika, politiseeritud kinoelu, rahvasaadiku ja parteitu teemad. Kuuekmnendail kohtub Tuganov Tallinnas oma isaga ja jtkab loomingulise rhuga vlisreise nii sotsialismi kui ka kapitalismileeri.
Loomingulisele ja nhtavasti ka perekondlikule kriisile vaatamata kujunes Tuganovi rahppamine turismireisil anekdoodiks. Sgisel 1982 vihase kirjaga Brezhnevi enda vastu astunud hallipine animamaestro varjas end nelikmmend peva Hispaania hotellides ja nunnakloostris, aga unistuste Lne-Saksamaa ei tahtnud teda vastu vtta. Oli ju Brezhnev kohe justkui selle kirja tttu surnud! Polnud enam nagu phjust. NSVLi tagasiprdunul tuli endale natuke tuhka phe raputada ja hiljem vabanenud hiskonnas pensionrina memuaarid ette vtta.





Elbert Tuganov was born in Baku, Azerbaijan. 1927 he went to Germany and graduated in 1931 from the primary school and Gymnasium in 1939, both in Berlin. In the same year, 1939, he come back to Estonia to serve in the Estonian Army as the citizen of Estonia.In the beginning of the World War II the Estonian Army was connected with the Red Army and he was evacueted to the Altai Krai. Served in the Red Army until the end of the war 1945. Beginning from January 1946 he started working in the Tallinnfilm studio until his retirement in 1983.
In 1957 he started to make the first animation films in Estonia and was over 30 years the director of animation films. He has made 38 animation films and received the first international awards. After retirement he kept working part time at the same place. He wrote some scripts and in 1998 he released an autobiographical book Walking through the Century.



M E N U
  Mait Laas
  Kaarel Kurismaa
  Hardi Volmer
  Elbert Tuganov
  Julia Pihlak
  Aarne Ahi
  Mikk Rand
  Riho Unt
  Kalju Kurepld
  Kristjan Taska
  Leho Mgedi
  Liisa Helminen
  Lisbeth Narud
  Marjut Rimminen
  Olav Villmann
  Peep Pedmanson
  Priit Tender
  Raivo Jrvi
  Rao Heidmets
  Tnis Sahkai
  Tauno Kivihall
  Toomas Massov
  Andres Mnd
  Andres Tenusaar
  Heikki Krimm
  Heino Pars
  Jaak Arro
  Janno Pldma
  Jelena Girlin
  lo Pikkov
  Urmas Jemees
  Prtel Tall
  Kaspar Jancis
  Girlin-Bassovskaja
  Mati Ktt
  Vallo Toomla
 
N E W S
In Nukufilm Studios there has been filmed the first digital stereocpical stop-animation puppet-film ever, together with Moscow Film and Photo Technology Reseach Institute NIKFI. NIKFI has come up with a special technology for making stereoscopical films and they have been awarded with Oscar in 1991...
read more
C O N T A C T
tel +372 6414 307
fax +372 6414 307
Niine 11, 10414, Tallinn ESTONIA
nukufilm@nukufilm.ee