Eesti keelesIn English

| aasta jrgi | nime jrgi | reissri jrgi | sihtgrupi jrgi | zhanri jrgi |


Elbert Tuganov


Tarmo Tederi artikkel (TMK 08 1999) Elbert Tuganovist tema memuaarteose Jalutuskik lbi sajandiphjal:

Eesti nukufilmi rajaja Elbert Tuganovi seikluslik veri on nnistatud teineteisest kahe kauge allikaga isa liinis prineb ta Osseetia aristokraatiast ja ema liinis mulgi talupoegade-ksitliste sugupuust. Tuganovi memuaarteos Jalutuskik lbi sajandi annab sisutiheda, kohati ksikasjalise ja tkati lelibiseva, kuid pidevalt pneva kirjandusliku autoportree kadestamisvrselt palju ninud ja vastuolulist elu elanud ausameelsest mehest.

Berliini piaastad

Soomeugrilase visa tkust ja Kaukaasia mgilase kirglikku avatust hendav Tuganovi (s 1920 Bakuus) karakter ja maailmavaateline hoiak kujunesid vlja aastatel 19271939 Berliinis, kus ta kolmeteistkmneaastase poisina ngi Hitlerit ja pruunsrklaste paraadi.
Saksamaal vene skautide liikumises osalenud, Berliini olmpiamngudel tlgina ja pisteliselt meelelahutuslikus elus ttanud ning lpuks koos gmnaasiumiharidusega ka korraliku kehakooli saanud noor Tuganov tunnistajaks Jungvolki, Hitlerjugendi, Bund Deutscher Mdeli, SA ja SS-i aktsioonidele. Alguses ppis ta Werner von Siemensi Reaalgmnaasiumis, kus oli suhteliselt palju juute, mille tttu kool suleti. Juutide mitmesugust represseerimist, kurikuulsat Kristallid, juudiride rstamist jms vgivalda ninud noormehes juurdus totalitarismivaenulik hoiak. Kuid ninud oma silmaga Adolf Hitleri vimu sndi Saksamaal ning mned aastad hiljem Eesti vgivaldset okupeerimist Jossif Stalini poolt, hakkasid noore inimese peas tekkima mtted ja vrdlused, kirjutab Tuganov (lk 5). Sndmused leidsid aset kega katsutavas lheduses, mitmed Tuganovi klassikaaslased ja tuttavad kadusid Berliinist, nagu ta kaasteenijad hiljem Eesti kaitsevestki. Enne sda lpetas ta range korraga Fichte gmnaasiumi, mille direktor kis ringi SA mundris ja kandis haakristi kisel.
Raamatust jb tugev mulje, et just metropol Berliin jttis isiksuse kujunemisse otsustava jlje. Saksa kord, kool ja tkus karastasid sitke Tuganovi karakterit ning igasugused meelelahutusliku ja sportliku kallakuga hsikondlik-poliitilised pisiliikumised lihvisid kohanemisvimelise noormehe seltskondlikkust.
Pealegi sai Tuganov sealt terveks eluks suhu perfektse saksa keele, mis olnud talle nii nnistuseks kui nuhtluseks. Aga jama tusis ka eesti keelest. Niteks 1936. aasta Berliini olmpiamngudel hakkasid Eesti delegatsiooni sportlased teda giidina nuhiks pelgama, sest mille muu prast ks sakslane kki nii puhast eesti keelt oskab! Tegelikult oli Tuganovil Eesti Vabariigi kodakondsus.
Berliinis leidis aset ka Elbert Tuganovi esimene kokkupuude animafilmiga. 1937. aastal Pariisi maailmanitusel kinud, leidis ta Berliini erastuudiotes td reklaam-joonisfilmi alal. Noorel mehel oli vaja taskuraha. Kmneliikmelisest ateljeest sai td ka koju kaasa vtta, noore Tuganovi lesandeks oli kanda valmis pliiatsijoonis tuiga tselluloidile. End tol ajal suureks Disney filmide austajaks pidav Tuganov mrgib: Korrektsust ja psivust, mida see t nudis, mul oli. (Lk 91.) Samas mnab Tuganov, et nende vikesi reklaamjoonisfilme, mida nidati kinos seansside vahel, ei saanud kunstilise lahenduse ja mastaapsuse poolest vrrelda Disney stuudio suurte filmidega, kuid kike tehti phimtteliselt tehniliselt samamoodi ja Tuganov sai joonisfilmitehnikaga pris hsti tuttavaks.

Tdi Lydia ja Lennart Meri

Tegelikult tahtis Tuganov prast Eesti sjaves teenimist Saksamaal arhitektiks ppida ja saabus prdelise 1939-nda suvel Tallinna. Kuid oma Berliini tdi Lydiat ngi Elbert alles kakskmmend kaheksa aastat hiljem.
1930-ndatel ppis Berliinis ja 1940-ndatel tundis sja ja Siberi maitset ka Lennart Meri (s 1929), kuid Tuganov ja Meri tutvusid alles 1960-ndatel Tallinnfilmis koos ttades.
Eesti sjavest MRP pakti tagajrjel Punaarmeesse llitatud seersant Tuganov ei psenud 1. juulil 1941 tsiviilellu. Sda viis ratsavelase Siberisse virelema, politrukkidega sitlema ja Eesti korpuse tagavarapolgus nooremleitnandina kaasa lohisema. Olnuks Tuganov puhaste paberitega poiss, vinuks temaga Velikije Luki all, Sinimgedes vi Srves palju hullemat juhtuda. NKVD kaevamine Tuganovi haruldast pritolu juurtes ja sobramine tema kmnete represseeritud sugulaste elukikudes ei suutnud kinnitada organite kahtlust, et mees on Saksa spioon. Nnda ji saatuse hoitud phapevalapsel ka Punaarmees hing sisse.

Tallinnfilm ja KGB

Oma snul kige viletsamat elu sai Tuganov tunda hoopis prast sda. Tallinnfilmis operaatoriabi ametis primitiivse tehnikaga kombineerinu entusiasm vaibus rutiini, multiplikatsiooniga stuudio ei tegelnud, filmikaamera vttevalmis seadmise, laadimise ja ige vntamiskiiruse sai Tuganov kiiresti ktte. Samas kiidab Tuganov stuudio direktorit Vladimir Parvelit intelligentseks, erudeeritud ja peene huumorimeelega meheks, kelle isiksus otsustas kik. (Lk 170.) Tuganov hakkas Konstantin Mrska ehitatud multipingil pealkirju filmima, 1946. aastal paiknes Tallinna Kinostuudio hes paviljoni-lao-garaazhi tpi lekuhjatud 200 ruutmeetrises ruumis. Direktor ja asetitja Arkadi Pessegov istusid eraldi toakestes. Tnu Parveli korduvatele eestkostetele Keskkomitees, vis varem Rootsi kuningat filminud Mrska 1946. aasta 1. maist jlle operaatorina tle hakata. Tuganov kiidab Mrska head silma ja tugevat kaadrikompositsiooni taju ning tunnistab: Ta on mulle mitu korda kinnitanud, et kike, isegi sitahunnikut, vib filmida nii, et see on ekraanil huvitav ja isegi ilus! (Lk 171172.)
Enda tolleaegsest elust mainib Tuganov: Palk oli minimaalne 500 rubla kuus, lisaks tlise toidukaart [- - -] Palgapeva eel olid otsas mlemad nii toit kui raha. Tuli vtta laenu. Teinekord oli asi nii hull, et hakkasin klastama tuttavaid. Midagi ikka pakuti, kas vi teed ja vileiba. (Lk 173.) 1948. aastal kohtub Elbert oma emaga, keda ta polnud vahepeal kakskmmend aastat ninud, aasta hiljem astub ta Kaarli kirikus abiellu. Prast Stalini surma ja Hrutovi sula algust vtab KGB Tuganoviga korduvalt kontakti ja kaasab ta oma mngudesse. Saksa keele laitmatu valdamise tttu rakendas KGB Tuganovit, kuid ta osutus n- pehmeks, inertseks, passiivseks ja viilivaks kaastliseks, kes kanti juba 1960-ndal agendina maha. Kuid uks vlissitudele jeti lahti, sest lihvitud Tuganov oli hea nidis ja tmbematerjal rahvusvahelistes seltskondades, kellel tuli silm ja krv peal hoida. Mnest epidoodist, nagu Vasja ja Mia vrbamisritus (lk 189191) vi Saksa filmimehed Tallinnas (lk 191193) kirjutab Tuganov ksikasjaliselt, mnest juhtumist aga kipub hoopis le hppama, rkimata detailidest.
Selgub, et tolleaegse tehnika piires oli Elbert Tuganov osav kombineeritud vtete teostaja, tema kte alt lendas le ekraani esimene filmitud nukogude sputnik (lk 197). Aastal 1957 toob aga juhus kui saatuse kuningas Tuganovi ellu suurema loomingulise prde. Ta vabaneb teiste tahtmiste titmisest, leiab saksakeelsest lasteraamatust (Palle ksi maailmas, taani kirjanik Jens Sigsgaard) idee ja teema ning hakkab iseseisvalt tegema esimest eesti nukufilmi Peetrikese unengu. Lplik amet kes! hiskab rezhissr tagantjrele. (Lk 198). Minule isiklikult oli see ainult jtk tle, mida olin teinud juba Berliinis paarkmmend aastat tagasi. Ma ei kavatsenud leiutada jalgratast, unistasin ainult iseseisvast tst, tunnistab Tuganov (lk 204). Tulidki esimesed filmid, osavtud festivalidest ja loogilise jrjena ka auhinnad. Mulle tundub, et kui mingid asjaolud oleksid Elbert Tuganovi suunanud tle teist laadi kollektiivi, oleks tast vinud saada sama edukas aatomipommi- vi raketimeister kui animarezhissr.
Kummatigi aga libiseb vanameister Tuganov oma rezhissritaastaist ja saavutusist kiiruga le. Teisalt eks knele tema 38 nukufilmi ja mitmed-setmed rahvusvahelistel animafilmifestivalidel saadud auhinnad iseenda eest. Tagantjrele paistab autorit rohkem rritavat omaaegne logiseva filmitehnika, politiseeritud kinoelu, rahvasaadiku ja parteitu teemad. Kuuekmnendail kohtub Tuganov Tallinnas oma isaga ja jtkab loomingulise rhuga vlisreise nii sotsialismi kui ka kapitalismileeri.
Loomingulisele ja nhtavasti ka perekondlikule kriisile vaatamata kujunes Tuganovi rahppamine turismireisil anekdoodiks. Sgisel 1982 vihase kirjaga Brezhnevi enda vastu astunud hallipine animamaestro varjas end nelikmmend peva Hispaania hotellides ja nunnakloostris, aga unistuste Lne-Saksamaa ei tahtnud teda vastu vtta. Oli ju Brezhnev kohe justkui selle kirja tttu surnud! Polnud enam nagu phjust. NSVLi tagasiprdunul tuli endale natuke tuhka phe raputada ja hiljem vabanenud hiskonnas pensionrina memuaarid ette vtta.






UNKIMMEL

| 1981 | Lastefilm | mono | vrviline | 1 reel/342,5m |

Elbert Tuganov
Muinasjutt varsast, kes paratamatuse lbi satub vrasse keskkonda, linna, kuid leiab lpuks siiski oma kutsumuse ja ameti. ...
loe lhemalt


OHVER

| 1980 | mono | vrviline | 1 reel/280m |

Elbert Tuganov
Humoristlik-publitsistlik film liigsuitsetamise ohvrist. ...
loe lhemalt


GIUFA

| 1979 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel/240m |

Elbert Tuganov
Film tobukesest Giufast, kes nnekombel suure varanduse leiab. ...
loe lhemalt


KAUPMEES JA AHVID

| 1979 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel/157m |

Elbert Tuganov
Film mtsikaupmehest, kes kaotab oma kauba ja selle ootamatult jlle tagasi saab. ...
loe lhemalt


KPENICKI KAPTEN

| 1978 | Seiklusfilm | mono | vrviline | 1reel/263m |

Elbert Tuganov
Testisndinud lugu, mis juhtus XX sajandi algul Kpenicki vikelinnas Saksamaal. Berliini milj edasiandmiseks on kasutatud Heinrich Zille tid. Satiiriline film kingsepast, kes ohvitseri mundris ...
loe lhemalt


SUVENIIR

| 1977 | vrviline | 1reel/303,7m |

Elbert Tuganov
Film-eksperiment, milles esmakordselt Nukogude Liidus kasutati stereotehnikat nukufilmi loomisel. Poliitiline plakat, mis mistab hukka imperialistliku agressiooni. ...
loe lhemalt


INSPIRATSIOON

| 1975 | Autorifilm | mono | vrviline | 1reel/204,8m |

Elbert Tuganov
Vabariigi juubeliaastapeval toimunud ldlaulupidu kujutatakse loomingulttena, mille mjul snnib maal. Filmis on hendatud dokumentaalkaadrid joonistatud multiplikatsiooniga. ...
loe lhemalt


ED

| 1974 | Autorifilm | mono | vrviline | 1reel / 220,7m |

Elbert Tuganov
Lugu kahest kiuslikust est, kes kogu elu omavahel tlitsevad. ...
loe lhemalt


VERINE JOHN

| 1974 | Seiklusfilm | mono | vrviline | 2reel / 540m |

Elbert Tuganov
Filmi aluseks on Juhan Peegli samanimeline kirjanduslik paroodia kuulsa korsaaride pealiku, maailmamerede hirmu Verise Johni ehk Sarapiku Juhani rvlielust, tema nnethe langusest ja meeleheitlikust ...
loe lhemalt


UUED SBRAD

| 1973 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel / 228,5m |

Elbert Tuganov
Filmi tegelasteks on mts, saapad ja labakindad. Vike peremees kitub nendega hoolimatult ja asjad lahkuvad tema juurest ning leiavad endale uued sbrad. ...
loe lhemalt


AUTOSITJAD

| 1972 | Autorifilm | mono | vrviline | 1reel/223,5m |

Elbert Tuganov
Film kujutab humoristlikku vastulauset "Jalakijatele". Konflikti ksitatakse autojuhi vaatevinklist. ...
loe lhemalt


ETTEVAATUST, KAABEL!

| 1972 | Tellimust | mono | vrviline | 152,5 m |

Elbert Tuganov
Satiiriline lhipala sideliini lhkujaist. ...
loe lhemalt


KRLL

| 1972 | Lastefilm | mono | vrviline | 2reel / 460,7m |

Elbert Tuganov
Kaasaegne muinaslugu, mis jutustab laste lahutamatust kaaslasest - koerusloomast Krllist. ...
loe lhemalt


JALAKIJAD

| 1971 | Autorifilm | mono | vrviline | 1reel / 238,4m |

Elbert Tuganov
Humoristi pilguga vaadeldakse filmis jalakijate konflikti tnapeva ha kasvava autoliiklusega. ...
loe lhemalt


AATOMIK

| 1970 | Lastefilm | mono | vrviline | 2reel / 265m |

Elbert Tuganov
See on kaasaegne muinasjutt tillukesest aatomipoisist - Aatomikust, kes pib oma vgevat judu inimeste heaks kasutama. ...
loe lhemalt


AATOMIK JA JMMID

| 1970 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel / 278,6 m |

Elbert Tuganov
Jmmid varastavad Aatomiku, et teda kasutada sja vallapstmiseks. Aatomipoisile tuleb appi Teadlane. Jmmide kurjad kavatsused aetakse nurja ja nad hukkuvad iseenda tigeduse lbi. ...
loe lhemalt


EESEL, HEERINGAS JA NIALUUD

| 1969 | Seiklusfilm | mono | vrviline | 2reel / 448m |

Elbert Tuganov
Kolmest palast koosnev kogumik, ks lame-, kaks marnukutehnikas. Esimese pala aluseks on india muinasjutt "Eesli mttemlgutus". See on lugu eeslist, kes tahtis peremehe poolehoidu vita ja hakkas m ...
loe lhemalt


AHVIPOEG FIPS

| 1968 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel / 265,8m |

Elbert Tuganov
Ahvipoeg Fips satub pnisesse ning ta tuuakse linna. Inimese juures kogeb Fips nii head kui halba. Ent kunagi ei unusta ahvipoeg oma priskodu - dzhunglit - ja hel peval ta pgenebki sinna tagasi. ...
loe lhemalt


HAMMASRATAS

| 1968 | Tellimust | mono | vrviline | 1reel / 212,8m |

Elbert Tuganov
Kinofljeton, mis piitsutab brokraatianhtusi varustamises. ...
loe lhemalt


KUREPOEG

| 1967 | Lastefilm | mono | vrviline | 2reel / 533,5m |

Elbert Tuganov
Lennul lunamaale avastab Kurepoeg iidse Egiptuse hauakambri rstaja ja aitab teda tabada. ...
loe lhemalt


ZHANRI SND

| 1967 | Autorifilm | mono | vrviline | 2reel / 484,5m |

Elbert Tuganov
Populaarteaduslik film, mis ajaloolises tagasivaates jutustab nuku-ja joonisfilmi snnist. ...
loe lhemalt


JONN

| 1966 | Autorifilm | mono | vrviline | 1reel / 272m |

Elbert Tuganov
Film naeruvristab kolme jonnakat kalameest, kes omavahel milleski kokkuleppele ei jua ja seelbi surmaohtu satuvad. ...
loe lhemalt


PARK

| 1966 | Autorifilm | mono | vrviline | 1reel / 205,7m |

Elbert Tuganov
Satiir, mis naeruvristab lbimtlematult ja eluvrast planeerimist. ...
loe lhemalt


HIIREJAHT

| 1965 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel / 279,5m |

Elbert Tuganov
Kassid lhevad hiirejahile. Hiiri pole nha ja kassid jvad magama. Salamahti tulevad hiired, seovad laisad kassid sabapidi hiirelksu klge ja teevad nnda lustaka sidu. ...
loe lhemalt


LAPSED JA PUU

| 1965 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel / 269,9m |

Elbert Tuganov
uele langeb seeme, millest vrsub puu. Lapsed hoolitsevad puu eest ja hakkavad seda armastama. heskoos saavad nad jagu ka huligaanist, kes kavatses puu hvitada. ...
loe lhemalt


TUBLID LOOMAD

| 1964 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel / 300m |

Elbert Tuganov
Kukk vtab ette pika ning ohtliku teekonna, et haigele kassipojale arsti tuua. Tnu tema vaprusele pstetakse kassipoja elu. ...
loe lhemalt


VIIMANE KORSTNAPHKIJA

| 1964 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel / 296,2m |

Elbert Tuganov
See on lbus lugu korstnaphkijast, kes ji tta, sest linnast kadus suits. Korstnaphkijal tuli uus amet leida. Ta hakkas katustele televiisoriantenne kinnitama. ...
loe lhemalt


JUST NII!

| 1963 | Autorifilm | mono | vrviline | 1reel / 283,8m |

Elbert Tuganov
Satiir juhitijate pihta, kes ksnes iseennast kuulata oskavad ja oma arvamust ainuigeks peavad. ...
loe lhemalt


TALENT

| 1963 | Autorifilm | mono | vrviline | 2reel / 441,5m |

Elbert Tuganov
Filmis naeruvristatakse vanemaid, kes ei arvesta lapse vimeid ning pavad temast iga hinna eest kunstnikku koolitada. ...
loe lhemalt


KAKS LUGU

| 1962 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel / 240m |

Elbert Tuganov
Esimene lugu jutustab tdrukust, kes aina jonnis ja nuttis , kuni ta suurest niiskusest hallitusseeneks muutus. Teine lugu rgib lbusast rongisidust, mis lpeb uperpalliga kraavis, sest vedurijuht ...
loe lhemalt


OTT KOSMOSES

| 1962 | Lastefilm | mono | vrviline | 2reel / 587 m |

Elbert Tuganov
Ott satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad pnevad seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tde: ilma koolitarkuseta elus lbi ei saa. ...
loe lhemalt


PEAAEGU USKUMATU LUGU

| 1962 | Autorifilm | mono | vrviline | 1reel / 259,9m |

Elbert Tuganov
Tlised kuulutavad streigi. Vabrikuomanik paneb nende asemele tle ahvid. Kuid loodetud kasust jb ahne peremees ilma. ...
loe lhemalt


MINA JA MURRI

| 1961 | Lastefilm | mono | vrviline | 1reel / 298 m |

Elbert Tuganov
Poiss, kelle truuks sbraks on koerakutsikas Murri, lubab uhkeldades vga suurt kala pda. Ent jrve res tabavad Murri peremeest hirmsad pardused, sest tal pole ngitsemisest aimugi. Hbistatult l ...
loe lhemalt


METSAMUINASJUTT

| 1960 | Lastefilm | mono | vrviline | 2reel / 530m |

Elbert Tuganov
Sgavas metsakolkas hoiab tige metsaeit vangistuses vikest Itit ja tema venda. nneliku juhuse tttu psevad lapsed pgenema. Nendega lheb kaasa metsaeide poeg, vike Nukitsamees, keda laste headus ...
loe lhemalt


PHJAKONN

| 1959 | Autorifilm | mono | vrviline | 2reelS / 529,9 m |

Elbert Tuganov
Inimesi hvardab hirmus metsaline Phja konn. Vapper noormees lheb otsima imesrmust. Ta leiab srmuse, vidab selle abil metsalise ja pstab rahva hukatusest. ...
loe lhemalt


PEETRIKESE UNENGU

| 1958 | Lastefilm | mono | vrviline | 2reel / 541m |

Elbert Tuganov
hel hommikul leiab Peetrike, et ta on maailmas tiesti ksi. Ta hakkab vallatust tegema ja satub praste tempude tttu vga tbarasse olukorda. Viimaks selgub, et see kik oli ksnes halb unengu. ...
loe lhemalt


|  jrgmine »»


M E N
  Laste ttuba
  Stuudio
  Filmitegijad
  Filminukkude nitus
   Riho Undi "Isand" ja Oscar
  Eesti filmitstuse arendamine
  nukufilmi DVD
  S3D ja uue meedia platvormid
  Nukufilm Facebooks'is
  Morten lollide laeval
 
K O N T A K T
tel +372 6414 307
fax +372 6414 307
Niine 11, 10414, Tallinn ESTONIA
nukufilm@nukufilm.ee