Eesti keelesIn English

Get the Flash Player to see this player.

Get the Flash Player to see this player.

Get the Flash Player to see this player.


Lae perepäeva nukunäitus alla
| aasta järgi | nime järgi | režissööri järgi | sihtgrupi järgi | zhanri järgi |


Elbert Tuganov


Tarmo Tederi artikkel (TMK 08 1999) Elbert Tuganovist tema memuaarteose “Jalutuskäik läbi sajandi”põhjal:

Eesti nukufilmi rajaja Elbert Tuganovi seikluslik veri on õnnistatud teineteisest kahe kauge allikaga — isa liinis pärineb ta Osseetia aristokraatiast ja ema liinis mulgi talupoegade-käsitööliste sugupuust. Tuganovi memuaarteos “Jalutuskäik läbi sajandi” annab sisutiheda, kohati üksikasjalise ja tükati ülelibiseva, kuid pidevalt põneva kirjandusliku autoportree kadestamisväärselt palju näinud ja vastuolulist elu elanud ausameelsest mehest.

Berliini õpiaastad

Soomeugrilase visa töökust ja Kaukaasia mägilase kirglikku avatust ühendav Tuganovi (s 1920 Bakuus) karakter ja maailmavaateline hoiak kujunesid välja aastatel 1927—1939 Berliinis, kus ta kolmeteistkümneaastase poisina nägi Hitlerit ja pruunsärklaste paraadi.
Saksamaal vene skautide liikumises osalenud, Berliini olümpiamängudel tõlgina ja pisteliselt meelelahutuslikus ööelus töötanud ning lõpuks koos gümnaasiumiharidusega ka korraliku kehakooli saanud noor Tuganov tunnistajaks Jungvolk’i, Hitlerjugend’i, Bund Deutscher Mädel’i, SA ja SS-i aktsioonidele. Alguses õppis ta Werner von Siemensi Reaalgümnaasiumis, kus oli suhteliselt palju juute, mille tõttu kool suleti. Juutide mitmesugust represseerimist, kurikuulsat Kristalliööd, juudiäride rüüstamist jms vägivalda näinud noormehes juurdus totalitarismivaenulik hoiak. “Kuid näinud oma silmaga Adolf Hitleri võimu sündi Saksamaal ning mõned aastad hiljem Eesti vägivaldset okupeerimist Jossif Stalini poolt, hakkasid noore inimese peas tekkima mõtted ja võrdlused,” kirjutab Tuganov (lk 5). Sündmused leidsid aset käega katsutavas läheduses, mitmed Tuganovi klassikaaslased ja tuttavad kadusid Berliinist, nagu ta kaasteenijad hiljem Eesti kaitseväestki. Enne sõda lõpetas ta range korraga Fichte gümnaasiumi, mille direktor käis ringi SA mundris ja kandis haakristi käisel.
Raamatust jääb tugev mulje, et just metropol Berliin jättis isiksuse kujunemisse otsustava jälje. Saksa kord, kool ja töökus karastasid sitke Tuganovi karakterit ning igasugused meelelahutusliku ja sportliku kallakuga ühsikondlik-poliitilised pisiliikumised lihvisid kohanemisvõimelise noormehe seltskondlikkust.
Pealegi sai Tuganov sealt terveks eluks suhu perfektse saksa keele, mis olnud talle nii õnnistuseks kui nuhtluseks. Aga jama tõusis ka eesti keelest. Näiteks 1936. aasta Berliini olümpiamängudel hakkasid Eesti delegatsiooni sportlased teda giidina nuhiks pelgama, sest mille muu pärast üks sakslane äkki nii puhast eesti keelt oskab! Tegelikult oli Tuganovil Eesti Vabariigi kodakondsus.
Berliinis leidis aset ka Elbert Tuganovi esimene kokkupuude animafilmiga. 1937. aastal Pariisi maailmanäitusel käinud, leidis ta Berliini erastuudiotes tööd reklaam-joonisfilmi alal. Noorel mehel oli vaja taskuraha. Kümneliikmelisest ateljeest sai tööd ka koju kaasa võtta, noore Tuganovi ülesandeks oli kanda valmis pliiatsijoonis tušiga tselluloidile. End tol ajal suureks Disney filmide austajaks pidav Tuganov märgib: “Korrektsust ja püsivust, mida see töö nõudis, mul oli.” (Lk 91.) Samas möönab Tuganov, et nende väikesi reklaamjoonisfilme, mida näidati kinos seansside vahel, ei saanud kunstilise lahenduse ja mastaapsuse poolest võrrelda Disney stuudio suurte filmidega, kuid kõike tehti põhimõtteliselt tehniliselt samamoodi ja Tuganov sai joonisfilmitehnikaga päris hästi tuttavaks.

Tädi Lydia ja Lennart Meri

Tegelikult tahtis Tuganov pärast Eesti sõjaväes teenimist Saksamaal arhitektiks õppida ja saabus pöördelise 1939-nda suvel Tallinna. Kuid oma Berliini tädi Lydiat nägi Elbert alles kakskümmend kaheksa aastat hiljem.
1930-ndatel õppis Berliinis ja 1940-ndatel tundis sõja ja Siberi maitset ka Lennart Meri (s 1929), kuid Tuganov ja Meri tutvusid alles 1960-ndatel “Tallinnfilmis” koos töötades.
Eesti sõjaväest MRP pakti tagajärjel Punaarmeesse lülitatud seersant Tuganov ei pääsenud 1. juulil 1941 tsiviilellu. Sõda viis ratsaväelase Siberisse virelema, politrukkidega sõitlema ja Eesti korpuse tagavarapolgus nooremleitnandina kaasa lohisema. Olnuks Tuganov puhaste paberitega poiss, võinuks temaga Velikije Luki all, Sinimägedes või Sõrves palju hullemat juhtuda. NKVD kaevamine Tuganovi haruldast päritolu juurtes ja sobramine tema kümnete represseeritud sugulaste elukäikudes ei suutnud kinnitada organite kahtlust, et mees on Saksa spioon. Nõnda jäi saatuse hoitud pühapäevalapsel ka Punaarmees hing sisse.

‘“Tallinnfilm” ja KGB

Oma sõnul kõige viletsamat elu sai Tuganov tunda hoopis pärast sõda. “Tallinnfilmis” operaatoriabi ametis primitiivse tehnikaga kombineerinu entusiasm vaibus rutiini, multiplikatsiooniga stuudio ei tegelnud, filmikaamera võttevalmis seadmise, laadimise ja õige väntamiskiiruse sai Tuganov kiiresti kätte. Samas kiidab Tuganov stuudio direktorit Vladimir Parvelit intelligentseks, erudeeritud ja peene huumorimeelega meheks, kelle isiksus otsustas kõik. (Lk 170.) Tuganov hakkas Konstantin Märska ehitatud multipingil pealkirju filmima, 1946. aastal paiknes Tallinna Kinostuudio ühes paviljoni-lao-garaazhi tüüpi ülekuhjatud 200 ruutmeetrises ruumis. Direktor ja asetäitja Arkadi Pessegov istusid eraldi toakestes. Tänu Parveli korduvatele eestkostetele Keskkomitees, võis varem Rootsi kuningat filminud Märska 1946. aasta 1. maist jälle operaatorina tööle hakata. Tuganov kiidab Märska head silma ja tugevat kaadrikompositsiooni taju ning tunnistab: “Ta on mulle mitu korda kinnitanud, et kõike, isegi sitahunnikut, võib filmida nii, et see on ekraanil huvitav ja isegi ilus!” (Lk 171—172.)
Enda tolleaegsest elust mainib Tuganov: “Palk oli minimaalne — 500 rubla kuus, lisaks töölise toidukaart [- - -] Palgapäeva eel olid otsas mõlemad — nii toit kui raha. Tuli võtta laenu. Teinekord oli asi nii hull, et hakkasin külastama tuttavaid. Midagi ikka pakuti, kas või teed ja võileiba.” (Lk 173.) 1948. aastal kohtub Elbert oma emaga, keda ta polnud vahepeal kakskümmend aastat näinud, aasta hiljem astub ta Kaarli kirikus abiellu. Pärast Stalini surma ja Hruštšovi “sula” algust võtab KGB Tuganoviga korduvalt kontakti ja kaasab ta oma “mängudesse”. Saksa keele laitmatu valdamise tõttu rakendas KGB Tuganovit, kuid ta osutus n-ö pehmeks, inertseks, passiivseks ja viilivaks kaastööliseks, kes kanti juba 1960-ndal agendina maha. Kuid uks välissõitudele jäeti lahti, sest lihvitud Tuganov oli hea näidis ja tõmbematerjal rahvusvahelistes seltskondades, kellel tuli silm ja kõrv peal hoida. Mõnest epidoodist, nagu “Vasja” ja “Miša” värbamisüritus (lk 189—191) või “Saksa filmimehed Tallinnas” (lk 191—193) kirjutab Tuganov üksikasjaliselt, mõnest juhtumist aga kipub hoopis üle hüppama, rääkimata detailidest.
Selgub, et tolleaegse tehnika piires oli Elbert Tuganov osav kombineeritud võtete teostaja, tema käte alt lendas üle ekraani esimene filmitud nõukogude “sputnik” (lk 197). Aastal 1957 toob aga juhus kui saatuse kuningas Tuganovi ellu suurema loomingulise pöörde. Ta vabaneb teiste tahtmiste täitmisest, leiab saksakeelsest lasteraamatust (“Palle üksi maailmas”, taani kirjanik Jens Sigsgaard) idee ja teema ning hakkab iseseisvalt tegema esimest eesti nukufilmi “Peetrikese unenägu”. “Lõplik amet käes!” hõiskab rezhissöör tagantjärele. (Lk 198). “Minule isiklikult oli see ainult jätk tööle, mida olin teinud juba Berliinis paarkümmend aastat tagasi. Ma ei kavatsenud leiutada jalgratast, unistasin ainult iseseisvast tööst,” tunnistab Tuganov (lk 204). Tulidki esimesed filmid, osavõtud festivalidest ja loogilise järjena ka auhinnad. Mulle tundub, et kui mingid asjaolud oleksid Elbert Tuganovi suunanud tööle teist laadi kollektiivi, oleks tast võinud saada sama edukas aatomipommi- või raketimeister kui animarezhissöör.
Kummatigi aga libiseb vanameister Tuganov oma rezhissööritööaastaist ja saavutusist kiiruga üle. Teisalt eks kõnele tema 38 nukufilmi ja mitmed-setmed rahvusvahelistel animafilmifestivalidel saadud auhinnad iseenda eest. Tagantjärele paistab autorit rohkem ärritavat omaaegne logiseva filmitehnika, politiseeritud kinoelu, rahvasaadiku ja parteitu teemad. Kuuekümnendail kohtub Tuganov Tallinnas oma isaga ja jätkab loomingulise rõhuga välisreise nii sotsialismi kui ka kapitalismileeri.
Loomingulisele ja nähtavasti ka perekondlikule kriisile vaatamata kujunes Tuganovi ärahüppamine turismireisil anekdoodiks. Sügisel 1982 vihase kirjaga Brezhnevi enda vastu astunud hallipäine animamaestro varjas end nelikümmend päeva Hispaania hotellides ja nunnakloostris, aga unistuste Lääne-Saksamaa ei tahtnud teda vastu võtta. Oli ju Brezhnev kohe justkui selle kirja tõttu surnud! Polnud enam nagu põhjust. NSVLi tagasipöördunul tuli endale natuke tuhka pähe raputada ja hiljem vabanenud ühiskonnas pensionärina memuaarid ette võtta.






ÕUNKIMMEL

| 1981 | Lastefilm | mono | värviline | 1 reel/342,5m |

Elbert Tuganov
Muinasjutt varsast, kes paratamatuse läbi satub võõrasse keskkonda, linna, kuid leiab lõpuks siiski oma kutsumuse ja ameti. ...
loe lähemalt


OHVER

| 1980 | mono | värviline | 1 reel/280m |

Elbert Tuganov
Humoristlik-publitsistlik film liigsuitsetamise ohvrist. ...
loe lähemalt


GIUFA

| 1979 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel/240m |

Elbert Tuganov
Film tobukesest Giufast, kes õnnekombel suure varanduse leiab. ...
loe lähemalt


KAUPMEES JA AHVID

| 1979 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel/157m |

Elbert Tuganov
Film mütsikaupmehest, kes kaotab oma kauba ja selle ootamatult jälle tagasi saab. ...
loe lähemalt


KÖPENICKI KAPTEN

| 1978 | Seiklusfilm | mono | värviline | 1reel/263m |

Elbert Tuganov
Tõestisündinud lugu, mis juhtus XX sajandi algul Köpenicki väikelinnas Saksamaal. Berliini miljöö edasiandmiseks on kasutatud Heinrich Zille töid. Satiiriline film kingsepast, kes ohvitseri mundris ...
loe lähemalt


SUVENIIR

| 1977 | värviline | 1reel/303,7m |

Elbert Tuganov
Film-eksperiment, milles esmakordselt Nõukogude Liidus kasutati stereotehnikat nukufilmi loomisel. Poliitiline plakat, mis mõistab hukka imperialistliku agressiooni. ...
loe lähemalt


INSPIRATSIOON

| 1975 | Autorifilm | mono | värviline | 1reel/204,8m |

Elbert Tuganov
Vabariigi juubeliaastapäeval toimunud üldlaulupidu kujutatakse loomingulättena, mille mõjul sünnib maal. Filmis on ühendatud dokumentaalkaadrid joonistatud multiplikatsiooniga. ...
loe lähemalt


ÕED

| 1974 | Autorifilm | mono | värviline | 1reel / 220,7m |

Elbert Tuganov
Lugu kahest kiuslikust õest, kes kogu elu omavahel tülitsevad. ...
loe lähemalt


VERINE JOHN

| 1974 | Seiklusfilm | mono | värviline | 2reel / 540m |

Elbert Tuganov
Filmi aluseks on Juhan Peegli samanimeline kirjanduslik paroodia kuulsa korsaaride pealiku, maailmamerede hirmu Verise Johni ehk Sarapiku Juhani röövlielust, tema õnnetähe langusest ja meeleheitlikust ...
loe lähemalt


UUED SÕBRAD

| 1973 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel / 228,5m |

Elbert Tuganov
Filmi tegelasteks on müts, saapad ja labakindad. Väike peremees käitub nendega hoolimatult ja asjad lahkuvad tema juurest ning leiavad endale uued sõbrad. ...
loe lähemalt


AUTOSÕITJAD

| 1972 | Autorifilm | mono | värviline | 1reel/223,5m |

Elbert Tuganov
Film kujutab humoristlikku vastulauset "Jalakäijatele". Konflikti käsitatakse autojuhi vaatevinklist. ...
loe lähemalt


ETTEVAATUST, KAABEL!

| 1972 | Tellimustöö | mono | värviline | 152,5 m |

Elbert Tuganov
Satiiriline lühipala sideliini lõhkujaist. ...
loe lähemalt


KRÕLL

| 1972 | Lastefilm | mono | värviline | 2reel / 460,7m |

Elbert Tuganov
Kaasaegne muinaslugu, mis jutustab laste lahutamatust kaaslasest - koerusloomast Krõllist. ...
loe lähemalt


JALAKÄIJAD

| 1971 | Autorifilm | mono | värviline | 1reel / 238,4m |

Elbert Tuganov
Humoristi pilguga vaadeldakse filmis jalakäijate konflikti tänapäeva üha kasvava autoliiklusega. ...
loe lähemalt


AATOMIK

| 1970 | Lastefilm | mono | värviline | 2reel / 265m |

Elbert Tuganov
See on kaasaegne muinasjutt tillukesest aatomipoisist - Aatomikust, kes õpib oma vägevat jõudu inimeste heaks kasutama. ...
loe lähemalt


AATOMIK JA JÕMMID

| 1970 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel / 278,6 m |

Elbert Tuganov
Jõmmid varastavad Aatomiku, et teda kasutada sõja vallapäästmiseks. Aatomipoisile tuleb appi Teadlane. Jõmmide kurjad kavatsused aetakse nurja ja nad hukkuvad iseenda tigeduse läbi. ...
loe lähemalt


EESEL, HEERINGAS JA NÕIALUUD

| 1969 | Seiklusfilm | mono | värviline | 2reel / 448m |

Elbert Tuganov
Kolmest palast koosnev kogumik, üks lame-, kaks ümarnukutehnikas. Esimese pala aluseks on india muinasjutt "Eesli mõttemõlgutus". See on lugu eeslist, kes tahtis peremehe poolehoidu võita ja hakkas m ...
loe lähemalt


AHVIPOEG FIPS

| 1968 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel / 265,8m |

Elbert Tuganov
Ahvipoeg Fips satub püünisesse ning ta tuuakse linna. Inimese juures kogeb Fips nii head kui halba. Ent kunagi ei unusta ahvipoeg oma päriskodu - dzhunglit - ja ühel päeval ta põgenebki sinna tagasi. ...
loe lähemalt


HAMMASRATAS

| 1968 | Tellimustöö | mono | värviline | 1reel / 212,8m |

Elbert Tuganov
Kinoföljeton, mis piitsutab bürokraatianähtusi varustamises. ...
loe lähemalt


KUREPOEG

| 1967 | Lastefilm | mono | värviline | 2reel / 533,5m |

Elbert Tuganov
Lennul lõunamaale avastab Kurepoeg iidse Egiptuse hauakambri rüüstaja ja aitab teda tabada. ...
loe lähemalt


ZHANRI SÜND

| 1967 | Autorifilm | mono | värviline | 2reel / 484,5m |

Elbert Tuganov
Populaarteaduslik film, mis ajaloolises tagasivaates jutustab nuku-ja joonisfilmi sünnist. ...
loe lähemalt


JONN

| 1966 | Autorifilm | mono | värviline | 1reel / 272m |

Elbert Tuganov
Film naeruvääristab kolme jonnakat kalameest, kes omavahel milleski kokkuleppele ei jõua ja seeläbi surmaohtu satuvad. ...
loe lähemalt


PARK

| 1966 | Autorifilm | mono | värviline | 1reel / 205,7m |

Elbert Tuganov
Satiir, mis naeruvääristab läbimõtlematult ja eluvõõrast planeerimist. ...
loe lähemalt


HIIREJAHT

| 1965 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel / 279,5m |

Elbert Tuganov
Kassid lähevad hiirejahile. Hiiri pole näha ja kassid jäävad magama. Salamahti tulevad hiired, seovad laisad kassid sabapidi hiirelõksu külge ja teevad nõnda lustaka sõidu. ...
loe lähemalt


LAPSED JA PUU

| 1965 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel / 269,9m |

Elbert Tuganov
Õuele langeb seeme, millest võrsub puu. Lapsed hoolitsevad puu eest ja hakkavad seda armastama. Üheskoos saavad nad jagu ka huligaanist, kes kavatses puu hävitada. ...
loe lähemalt


TUBLID LOOMAD

| 1964 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel / 300m |

Elbert Tuganov
Kukk võtab ette pika ning ohtliku teekonna, et haigele kassipojale arsti tuua. Tänu tema vaprusele päästetakse kassipoja elu. ...
loe lähemalt


VIIMANE KORSTNAPÜHKIJA

| 1964 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel / 296,2m |

Elbert Tuganov
See on lõbus lugu korstnapühkijast, kes jäi tööta, sest linnast kadus suits. Korstnapühkijal tuli uus amet leida. Ta hakkas katustele televiisoriantenne kinnitama. ...
loe lähemalt


JUST NII!

| 1963 | Autorifilm | mono | värviline | 1reel / 283,8m |

Elbert Tuganov
Satiir juhitijate pihta, kes üksnes iseennast kuulata oskavad ja oma arvamust ainuõigeks peavad. ...
loe lähemalt


TALENT

| 1963 | Autorifilm | mono | värviline | 2reel / 441,5m |

Elbert Tuganov
Filmis naeruvääristatakse vanemaid, kes ei arvesta lapse võimeid ning püüavad temast iga hinna eest kunstnikku koolitada. ...
loe lähemalt


KAKS LUGU

| 1962 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel / 240m |

Elbert Tuganov
Esimene lugu jutustab tüdrukust, kes aina jonnis ja nuttis , kuni ta suurest niiskusest hallitusseeneks muutus. Teine lugu räägib lõbusast rongisõidust, mis lõpeb uperpalliga kraavis, sest vedurijuht ...
loe lähemalt


OTT KOSMOSES

| 1962 | Lastefilm | mono | värviline | 2reel / 587 m |

Elbert Tuganov
Ott satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa. ...
loe lähemalt


PEAAEGU USKUMATU LUGU

| 1962 | Autorifilm | mono | värviline | 1reel / 259,9m |

Elbert Tuganov
Töölised kuulutavad streigi. Vabrikuomanik paneb nende asemele tööle ahvid. Kuid loodetud kasust jääb ahne peremees ilma. ...
loe lähemalt


MINA JA MURRI

| 1961 | Lastefilm | mono | värviline | 1reel / 298 m |

Elbert Tuganov
Poiss, kelle truuks sõbraks on koerakutsikas Murri, lubab uhkeldades väga suurt kala püüda. Ent järve ääres tabavad Murri peremeest hirmsad äpardused, sest tal pole õngitsemisest aimugi. Häbistatult l ...
loe lähemalt


METSAMUINASJUTT

| 1960 | Lastefilm | mono | värviline | 2reel / 530m |

Elbert Tuganov
Sügavas metsakolkas hoiab tige metsaeit vangistuses väikest Itit ja tema venda. Õnneliku juhuse tõttu pääsevad lapsed põgenema. Nendega läheb kaasa metsaeide poeg, väike Nukitsamees, keda laste headus ...
loe lähemalt


PÕHJAKONN

| 1959 | Autorifilm | mono | värviline | 2reelS / 529,9 m |

Elbert Tuganov
Inimesi ähvardab hirmus metsaline – Põhja konn. Vapper noormees läheb otsima imesõrmust. Ta leiab sõrmuse, võidab selle abil metsalise ja päästab rahva hukatusest. ...
loe lähemalt


PEETRIKESE UNENÄGU

| 1958 | Lastefilm | mono | värviline | 2reel / 541m |

Elbert Tuganov
Ühel hommikul leiab Peetrike, et ta on maailmas täiesti üksi. Ta hakkab vallatust tegema ja satub pööraste tempude tõttu väga täbarasse olukorda. Viimaks selgub, et see kõik oli üksnes halb unenägu. ...
loe lähemalt


|  järgmine »»


M E N Ü Ü
  Tegemisel filmid
  Filmograafia
  Kalju Kivi
  Ideekavandite võistlus
 
U U D I S E D
Kallid filmisõbrad! Vaadake Mati Küti tutt-uut animafilmi "Taevalaul" Artises alaates 6. detsembrist kell 19.00!!! Kohtumiseni kinos! ...
loe lähemalt
K O N T A K T
tel +372 6414 307
fax +372 6414 307
Niine 11, 10414, Tallinn ESTONIA
nukufilm@nukufilm.ee
 

 

 

 

SevenCat